Rikutud hing. Viirus.

Rohkete märulistseenidega pikitud fantaasiafilm, millest juba etteruttavalt võib rääkida kui nähtusest, mida õnneks esineb Eesti filmis üha enam. Sellistele filmidele nagu “Reich of the Dead” ja “Õiglus” (mõlemaid on näidanud ka HÕFF) on oodata rammusat järge. Just nende kahe filmi vaimus tehtud pesuehtne õhinapõhine trash, napilt 1000-eurose eelarvega vändatud “Rikutud hing. Viirus” on kõvasti laineid löönud juba enne selle esilinastust. Me oleme juba näinud juutuubis filmi klippe, oleme juba kuulnud filmist rääkimas Andrei Zevakinit, kuid keegi pole näinud veel filmi ennast. HÕFFil saab see pikk ootus tasutud.

“Rikutud hing. Viirus” räägib transnaise (Šmanjov) ja naise (Kõpp) armastusest viiruse tagajärjel lagunenud ühiskonnas. Apokalüptilises maailmas valitseb üht piirkonda jõuk, kes tahab seda armastust lõhkuda. Algab võitlus elu ja armastuse nimel.

Filmi autor Susanna Šmanjov sündis 1975. aastal Rakveres. Sai suureks ja tegi Eesti esimese pika LGBT+-teemalise filmi. Rakverest kolis ära 1999. aastal, sest väikelinn ja meelsus, mis sellega kaasneb, ei sobi ühele transnaisele. See film valiti Höfil 5 parima hulka. 5 seast valis võitja välja robot.