Tristan Priimägi koostas raamatu „101 Eesti filmi“ ja meie oleme väga suure osa nendest linateostest Netikinno teile vaatamiseks kokku kogunud.
Raamat annab meie rohkem kui saja-aastasest filmiloost värvika läbilõike. Tristan julgustab nägema käputäiest kõige kuulsamatest filmidest kaugemale ja vaatama Eesti filmikunsti laiemalt. "Kellel tõesti ei tule „Kevade” ja „Viimse reliikvia” kõrval meelde ühtki dokumentaalfilmi, saab siit vähemalt spikerdada. Armastagem oma filme ja filmitegijaid, sest keegi teine seda meie eest ei tee."
Raamat aitab lugejal tõlgendada neid filme ajalises kontekstis, toob võrdlusi üleilmsete tähtteoste ja suundumustega, tunnustab arengut, uudseid mõtteid ja filmitehnilisi võtteid, puistab fakte ja põnevaid kaadritaguseid lugusid, selgitab seosid ja viskab vihjeid, intrigeerib edasi mõtlema ja vanu filme uue pilguga uuesti vaatama. Raamatu filmiregistrist võib leida peaaegu 500 pealkirja ja isikunimede registrist ligi 800 nime.
"VÄRVILISED UNENÄOD"
Raamatu kaanel ilutseb foto filmist "Värvilised unenäod" (1974). See on Eesti filmikunsti meistriteos, mis on täiesti teenimatult varju jäänud.
"„Värvilisi unenägusid” on nimetatud Eesti filmi tüvitekstiks, millest on hoogu saanud mitmed eesti juuri müstilisel viisil otsivad teosed, nagu Lennart Meri dokfilmid ugri väikerahvastest, Marani loodus-folk-dokumentalistika või Veljo Tormise regilaulukatsetused," kirjutab Tristan filmi kohta.
Raamatu autor Tristan Priimägi (sünd.1976) on semiootikuharidusega filmikriitik. 2014. aastast on ta ajalehe Sirp filmitoimetaja, aga teeb erialast kaastööd ka muudele väljaannetele – ühtekokku on ta kirjutanud tublisti üle 300 artikli. Ta on seotud filmivaldkonna projektide ekspertiisiga nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt ning kuulub dokumentaalfilmifestivali DocPoint Tallinn programmimeeskonda.
Vahel oma lõbuks, aga enamasti töö tõttu, vaatab ta keskmiselt üht-kaht filmi päevas. „Kui olen ärksas vormis, vaatan vajalikke asju, vahel väsimusega aga hoopis suvalist rämpsu – sellel on rahustav efekt. Igal juhul vaatan ilma reklaamipausideta, need tapavad filmi täiesti,“ ütleb ta. „Film võib olla arvestatav meelelahutus, aga peaks pakkuma veel midagi peale selle.“
Fotod Eesti Filmi Instituut